„KUI KALLIS SA OLED?“: 15 PÄEVA ENESEARENGULE


Kui on midagi, mis ei rahulda suhetes, eluga toimetulekus, arenemises, igapäeva töödes ja tegemistes või õppimises, siis oled oodatud endasse panustama aega, vaimu, tahet ja vahendeid turvalises, üksteise suhtes hoolivate kaaslastega ja professionaalselt arengut juhitavas grupis. Isiksuslik areng kursusel põhineb 3 asjaolul:

  • kohtumisel
  • rollivahetusel teisega
  • loova mõtlemise vabastamisel

Kohtumist teiste inimestega peetakse inimeseks olemise kõige tähtsamaks tegevuseks. Ka nende teistega, kes on minu sisse ennast mahutanud ja kellega pole enam võimalik kohtuda või ei tahagi seda. Ometi oleks nendega olulisi asju arutada, et klaar arusaamine rahustaks ja toetaks just praeguses elus toimetulekut. Rollivahetus ja kaaslaste abi võimaldab seda. Kohtumine samal meetodil praeguste kaaslastega aitab leida paremaid strateegiaid, et olla mõjus suhtleja, parem enda vajaduste ja väärtuste eest seisja. Loovus enesearengugrupis tähendab mõtlemise arendamist paindlikumaks, voolavamaks, tundlikumaks ja originaalsemaks, et mitte kinni jääda stampmõtlemisse, mitterahuldavatesse tegutsemistesse, halvavatesse ja haavavatesse mõtisklustesse.

Kursusele, mis kestab kevadest talveni on oodatud kõik, kellel tekkis huvi või on vajadus muutusteks.    

Kursus toimub Tartus Veski 69.

Kursuse ülesehitus: 5 korda 3 päeva; reede õhtul 18-21; laupäeval 10- 19; pühapäeval 10- 14.

Kursuse ajad: 3. - 5. aprill,  29. - 31. mai, 14. - 16. august, 11. - 13. september,

30. oktoober - 1. november

Kursuse maht: 100 akadeemilist tundi ja osalejale tunnistus. Teemakohaseid iseseisvaid töid ei anta, kuid ise võib endale neid korraldada.

Kursuse maksumus: 100 eurot 1 nädalavahetus, milles sisaldub ka ruumi üür. Maksetingimused lepitakse kokku eelintervjuu käigus peale registreerumist. Kogumaksumus 500 eurot. (Söömine, joomine ja öömaja on omal käel.)  

Grupijuhid: Ene Kulasalu MTÜ Tartu Psühhodraama Instituudi õpetaja ja arendaja. Kõrgeim kvalifikatsioon, TEP

Kati Toobal MTÜ Tartu Psühhodraama Instituudi kvalifitseeritud grupijuht ja sotsiometrist, CP õppes

Registreerumine kuni 25. märtsini 2020 kati.toobal@gmail.com, enekulasalu@gmail.com

 

KOGEMUSED

„Mind kutsuti sellisesse enesearengugruppi juba 90.a. alguses, kuid kui ma kuulsin palju see maksab, siis oli vastuseks kindel ei. 3 lapse ja väikese töötasu juures oli see mõeldamatu. Mõne aasta pärast sattusin osalema ühel konverentsil, kus esineja meesterahvas küsis imeliku küsimuse: „ Kui kallid te olete?“. Keegi ei vastanud. Ta pöördus igaühe poole ja sai vastuseks, et ikka on inimene kallis oma abikaasale, vanematele, lastele ja nii edasi. See ei rahuldanud küsijat. Meie ka ei saanud aru, mida ta teada tahab saada. Siis ta küsis otse: „ Kui kaua sa oled õppinud ja ennast arendanud?“ Siis ta küsis, et palju 1 aasta õppimist on maksnud. Mitte keegi ei teadnud. „ Siis te ei teagi, kui kallid te olete. Mujal maailmas, eriti hommikumaades, väärtustatakse ka seda, kui palju on investeeritud ja sa ise oled investeerinud enda arengusse.“ See oli meie jaoks põrutav uudis ja tekitas vastakaid tundeid. Jahmumisest üle saades, hakkasin otsima võimalusi enese arendamiseks ja olen need saanud. Vaja oli lihtsalt tõsta ennast üles, pidada ennast väärtuslikuks. Sõnastasin oma elu moto: „Tahan olla oma lastele huvitav vanem, kellega neil on alati meeldiv, vabastav ja rikastav kohtuda.“ Nii ongi läinud. Nüüd, kus olen juba vanaema, olen tänulik küsimusele: „Kui väärtuslik sa oled?“

 

“Just hiljuti oli mul arutelu teises klassis õppiva tütrega. Ütlesin, et neljapäevast reedeni olen koolitusel. Siis ta küsis üllatunult: “Juba jälle? Sa käisid ju hiljuti. Ja miks sa pead kogu aeg õppima?” Tõesti, kool ja ülikool on ammu lõpetatud, milleks veel kulutada aega ja raha õpingutele? Miks ma läksin seitse aastat tagasi enesearengu gruppi ja mis mind sunnib ikka ja jälle panustama oma arengusse? Ausalt öeldes köitis mind lapsehoolduspuhkusel olles kõigepealt võimalus koduseinte vahelt pääseda inimeste sekka. Kuid ajapikku on muutunud see minu elustiiliks ja elu tähtsaks osaks. Ootasin alati põnevusega järgmist kokkusaamist oma grupiga, sest nii hea oli kohtuda turvalises õhkkonnas, jagada oma muresid, õppida teiste kogemustest ning teada saada enda kohta midagi uut. Mida on see mulle andnud? Arvan, et olen saanud iseendaga paremaks sõbraks; olen mõistvam ja toetavam abikaasa, õde ja tütar; teadvustan endale, mis rolli ma tahan mängida oma tütre elus ja milliseid mustreid ma ei taha korrata; julgen teha muudatusi oma tööelus, kui midagi ei rahulda; ei karda spontaanselt reageerida uutele olukordadele. See teekond on veel päris pikk, aga see on kindlasti huvitav, avastusi täis ning on seda väärt!”