Endel Hango, TEP 
-  Olen psühhodraamaga kokku puutunud alates 2001. ning õppinud seda alates 2004. aastast. Oma TEP taseme sain 2016. aastal. Minu jaoks on oluline psühhodraama filosoofia ja mõtteviis ning meetodid. Koolitaja, coachi, konsultandi ning terapeudina tean, et need töötavad. Tegutsedes ja teiste inimestega kohtudes, hakkavad tõelised asjad juhtuma; ning see protsess on paljuski ennustamatu, samas päris hästi suunatav. Tõenäoliselt oma huvi tõttu spontaansus- ja luguteatri vastu, ongi just spontaansuse äratamine ja selle treenimine olnud minu jaoks kõige paeluvam teema.
endel@changeconsulting.ee

Ene Velström, TEP14 aastat psühhodraama õppija ja õpetajana on andnud mulle rahuldustpakkuva ja eluterve elu. Olen mõistnud, et oma kaevu vett ei puhasta keegi teine peale iseenda ja seda on mõistlik teha regulaarselt. Samuti ei kasvata minu spontaansust, tulemaks edasiviivalt toime elu ootamatutes olukordades, mitte keegi peale minu. Olen saanud eneseteadlikumaks, leidnud rohkem rõõmu ja hakanud suurelt unistama. Ja unistused täituvad liigselt pingutamata.

Psühhodraama mõtteviis ja meetodid on kandvaks alustalaks minu töös koolitaja, superviisori ja psühhodraama gruppide juhina. Olen rahul, kui olen loonud tingimused, mille toel vabanevad inimesed liigsest pingest, hakkavad tegema enda jaoks paremaid valikuid nii töö- kui eraelus ning elavad teiste inimeste keskel tervema, loovama ja õnnelikumana.

Liis Hango, TEP -  Olen psühhodraamaga tegelenud nüüdseks kaheksa aastat ja see on olnud kindlasti „mind muutev“ ehk transformatsiooniline protsess. G. H. Mead on öelnud, et meie enesekontseptsioon on nii õhuke, et oma suhteid ja sidemeid teiste inimestega ning nende tõlgendusi on võimalik muuta. Kui muutuvad tõlgendused, avaneb uus perspektiiv ja selle kaudu muutud ka ise. Ehk ma usun tänu psühhodraamale täiesti kindlalt, et inimesed on võimelised muutuma ja elu saab alati paremaks minna, kui teha ja tahta.
liis@changeconsulting.ee

Karin Hango, TEP -  Minu ellu tuli psühhodraama läbi teatrihuvi ja oli esialgu eelkõige vahva viis muutuste toetamiseks. Pärast kahtekümmet psühhodraama-aastat täiendasin end psühhoanalüütilise muutuste konsulteerimise alal. Oma peamiseks missiooniks pean täna psühhodraama arendamist kaasaegse maailma vajadustele vastavamaks – eelkõige organisatsioonide spontaansust suurendades. Olen sageli kogenud sellist mõtlemist, et halvad kasuahned organisatsioonid sunnivad toredaid inimesi oma nägu kaotama. Sageli toimivadki inimkooslused ja organisatsioonid kehvasti. Kuid samas on nad vältimatult vajalikud, sest inimene ei saa eneseks ilma teistega koos olemata, tegutsemata, asju läbi arutamata. Tean, et psühhodraama ja sotsiomeetria lähenemist ja meetodeid kasutades on võimalik aidata organisatsioonidel teha seda mida vaja – inimesi rikastavatel viisidel. Ehk saada spontaansemateks ja autentsemateks.

Vahur Murutar, TEP
-  Psühhodraama on minu elus täitnud väga erinevaid rolle. Alul oli see minu jaoks sobiv enesearenduse viis. Psühhodraamagrupis käimine andis energiat, uusi ideid, aitas ennast uuendada ja vanadest painajatest vabaneda. Oluline oli eneseväärikuse ja enesekindluse kasv. Vahepeal oli psühhodraamas käimine mulle toetusgrupiline tegevus. Sain oma tööaalaseid väljakutseid ja raskusi läbi töötada, otsisin ja leidsin seda, mida psühhodraamast saaks igapäevasesse koolitaja-konsultandi töösse kaasa võtta. Edasi jõudis kätte mõtestamise aeg, mil avastasin enda jaoks psühhodraama filosoofilist tähendust. See lähenemine maailma kõiksuse kompimiseks ja mõtestamiseks sobib mulle. Viimasel ajal on ka nii, et minult küsitakse ja ma saan olla ekspert-arendaja psühhodraamamaailmas. Leiutada uusi viise, kuidas teist inimest arenema ahvatleda. Psühhodraama on minu jaoks tõe uurimine ja avastamine.

Ene Kulasalu, TEP
-  Esimest korda olin psühhodraamas 1995. aastal. Sealt sain kogemuse, et enda teadlikuks tegemine isest endas on huvitav, seikluslik, inspireeriv, tõene ja köitev. Minu elu on olnud põnev avastus enda rollidest ja nende arengutest kohtumisel teiste inimestega. Need teemad on kunagi köitnud ka psühhodraama rajajat J.L.Morenot. Olen neli aastat psühhodraama väljaõpperühma üks juhtidest, millest 1 on jõudnud liidritaseme õppesse ja teine rühm lõpetanud assistenditaseme. Psühhodraama lavastamise, sotsiomeetria ja grupiteraapia õppimise juhtimine on pakkunud põnevaid väljakutseid minu enesearengule ja psühhodraama õpetajaks kujunemisele. Kasutan psühhodraamat ja sotsiomeetriast oma koolitajatöös ja supervisioonides ning olen veendunud nende reaalselt toimivast mõjust koostöööle ja isiksuse arengule nendes gruppides, mida koolitaja juhin ning organisatsiooni õppimisvõime ja õpihimu säilimisse.

Koidu Tani-Jürisoo, TEPOma esimesse draamagruppi läksin aastal 1998. Rootsi Moreno Instituuti, juhendajaks Ruuda Palmquist. Mitte sellepärast, et oleksin suurt midagi teadnud või lootnud psühhodraamast, vaid sellepärast, et teadsin, et koolitajana tuleb tegelda ka enda isiksuse kui peamise tööriista korrashoidmisega. Sellest algas pikem teekond.

Psühhodraama on tänaseks minu jaoks nii kunst, teraapia kui isiksuslik ja tööalane areng. Aeg ja koht, kus mängida, töötada, naerda, nutta, olla üksi ja koos teistega. Õppida ennast väljendama, tegema ja nägema asju uutmoodi - psühhodraama meetod võimaldab väga mitmekülgselt arendada oma töö- ja eraelu rolle ja suhteid. Aja jooksul on paljudest psühhodramaatikutest saanud minu sõbrad ja paljudest sõpradest psühhodramaatikud.

Psühhdoraamagruppide juhtimine on andnud võimaluse olla kaasteeliseks paljudele andekatele, arukatele ja loovatele inimestele liikumaks oma eheda olemise poole. Kasutan draama meetodit oma igapäevatöös (koolitustel, meeskondade supervisioonidel, grupi- ja individuaalnõustamisel) ja nagu lootis J.L. Moreno, ka igapäevaelus. Arvan koos temaga, et maailm saab paremaks, kui iga inimene tahab ja suudab vahetada rolle sõbra ja vaenlase, lähedase ja kaugega ehk vahel vaadata elu läbi teise inimese silmade.