Alguses oli kohtumine. Sotsiaalfilosoofilised pudemed Fichtest Buberini  /  JOONAS HELLERMA


Lääne filosoofilist inimesekäsitlust troonib küll autonoomse isiksuse ideaal, ent seda ei saa võrdustada triviaalse egoismi või individualismi väärtustamisega. Alates Johann Gottlieb Fichte (1762 - 1814) transtsendentaalfilosoofiast on paljude mõjukate mõtlejate jaoks olnud möödapääsmatu käsitleda kokkupuudet ja ühendusi teiste inimestega kui üht peamist eeldust eneseteadvusliku ja ratsionaalse isiksuse kujunemisel. Miks on filosoofias olnud Teise/teiste tähtuse rõhutamine nii oluline? Toon selle kohta näite Fichtelt, tutvustades tema mõisteid "tõuge" (Anstoß) ja "kutse" (Aufforderung), mis lähtuvad kokkupuutest Teisega ja millest sõltub eneseteadvusliku mina väljakujunemine. Sellest lähtuvas kontekstis püüan avada mõningaid võtmemomente Martin Buberi (1878 - 1965) dialoogifilosoofiast, kus kohtumine ja dialoog Sina-ga on tõstetud inimliku reaalsuse südamikuks. Tutvustan Buberi "vahepealsuse" (das Zwischen) mõistet, mida ta oma hilisemas filosoofilises antropoloogias visandas.  

/ ESINEJAST

/ JOONAS HELLERMA   
“Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis filmi ja video eriala (2006) ja magistriõpingud sealsamas filosoofias (2009). Hiljem täiendanud ennast filosoofias Berliini Humboldti Ülikoolis (2011 - 2012). Töötan Eesti Rahvusringhäälingus saatejuhi ja toimetajana. Hetkel olen kultuurivestlussaate "Plekktrumm" saatejuht.”

________________________________________________________________________________________________________________________________________

Milliseid kohtumisi vajab tuleviku tööturg? / JANE VÄLI


Näitleja, lavastaja, teatriteoreetik K. Stanislavskil oli ikka kombeks oma näitlejatele ütelda: „Ne verju!“ (ei usu), kui ta ei kogenud laval toimuvates kohtumistes ehedust. Lisaks ütles ta koreograafia harjutuste käigus saadud traumade kohta, et need poleks juhtunud, kui tantsija oleks olnud kõikide oma meeltega hetkele pühendunud.  Üks eesmärk oli harjutada üksteistega arvestama: orkester ei tohtinud summutada lauljaid, osatäitjad pidid aga vabanema kinnisideest tabada õigeid noote.

Milliseid kohtumisi meie inimeste arendajatena, juhtidena, õpetajatena algatame ja soodustame? Millised kohtumised me nüüd kohe lõpetame? Kas me tunneme tuleviku tööturu “noote ja viisi”, mis kohtumistel üksteisega arvestada võimaldavad?

 Kas kohtumine virtuaalruumis on natuke mängult või päriselt?

Vaatame, millised on peamised jäävuskumused juhtide ja töötajate kohtumiste kohta, millega meil enam tulevikus midagi teha ei ole ning millised  juurdekasvuuskumused meie edasisi kohtumisi toetavad.  

/ ESINEJAST

/ JANE VÄLI
“Mind inspireerivad inimesed, kes käituvad oma sõnade järgi.  

Olen üle 20ne aasta meeskondi juhtinud. Tegutsen  superviisor/coachina  ning olen  Eesti Supervisooni- ja Coachingu Ühingu liige.
Loovuse ja energia hoidmiseks osalen MTÜs Tartu Spontaansusteater playback näitlejana, lisaks annan loenguid Tartu Ülikoolis sotsiaalse heaolu teemal. Kõige olulisemad tähised mu elukaarel on olnud kohtumised ehedate inimestega ning kohtumisest võimsamat nn tööriista juhile pole ma veel leidnud.”

________________________________________________________________________________________________________________________________________
Tööõnn töiste suhete teenistuses / TIINA SAAR-VEELMAA

Juttu tuleb tööõnne erinevatest aspektidest:

- Võõrandumine tööst.Miks meil on vaja end teostada? Kuidas tänapäeval suhestuda tööelu ja karjääriga?  

- Millest koosneb tööõnn ehk kuidas tähendus, töörõõm ja heaolu kosutavaid suhteid teenib. Juttu tuleb ka heaolu kolmest komponendist ja sellest, kuidas olla kolleegidele pigem õnnistuseks kui õnnetuseks. 
- Tiimi empaatia ehk kuidas viia töised suhted ühisele lainele
- Rituaalid töökohal ehk mida vajame koosmeele disainimiseks


 

/ ESINEJAST

/ TIINA SAAR-VEELMAA  
“Olen psühholoog, koolitaja, konsultant ja nõustaja. Viimase 20 aasta vältel olen püüdnud jälile jõuda tööõnne valemile, keskendudes inimeste tööalase pühendumise ja organisatsioonide kasvu seoste uurimisele. Minu peamisteks uurimisteemadeks on tööõnn, tasakaalus elu ja terviklik töökultuur.”  

Aastatel 2011-2017 tegutses Tiina tarkvaraarendusettevõtte AS Proekspert tööõnnespetsialistina ja disainis omanäolise personalifilosoofia, millega võitis 2017. aastal Euroopa äriauhindade konkursil: European Excellence Awards in Human Resources, I koha kategoorias Future Workplace 4.0, edestades sellega Coca-Cola European Partners Germanyit, Deutsche Telekomi ja Henkelit. Oma valdkonnas on ta innustanud sadu Eesti organisatsioone, tuhandeid töötajaid ja tööotsijaid. Tiina on hariduselt psühholoog ja psühhodraama lavastaja. Aastatel 2009-2011 osales Tiina ERRi saates Tööotsija karjäärialase nõustajana. Ta on kirjutanud artikleid paljudele väljaannetele ja aidanud kaasa ajakirja Personali Praktik toimetamisele. Tiina on kirjutanud kokku kuus raamatut, millest viimased on „Eduard ja Pihla hakkavad töövarjudeks“ (Koolibri Kirjastus) ja "Tööga õnnelikuks" (Hea lugu kirjastus, 2016). Tiina on kaubamärgi Aaretesaar.ee asutaja, kus ta tegeleb karjäärinõustaja ja terapeudina. Viimase 20 aasta vältel on ta püüdnud jälile jõuda tööõnne valemile, mis keskendub inimeste tööalase pühendumise ja organisatsioonide kasvu seoste uurimisele. Ta on HappyMe tarkvara platvormi üks loojatest. 

________________________________________________________________________________________________________________________________________

TAGASI AVALEHELE